Tudukombe

Üldiselt emapuhkusel olevana mulle tundub, et eriolukord minu elu küll väga palju mõjutanud ei ole. Kuid siiski - siiski, lapsel jäid ootamatult kõik tudukombed järjest väikseks ja oli vaja kiirelt uut. Poodi ju minna ei saa, tuleb ise teha (ja-jah, e-poest oleks ka loomulikult saanud, aga mis saaks olla parem vabandus end mõneks ajaks õmblusmasina külge naelutada, kui reaalne vajadus lapse uue riideeseme järgi).

Lugesin veidike trikotaaži õmblemise kohta ning töö võis alata (enne olin katsetukseks endale ka ühe kleidi õmmelnud, aga seda pole ma suutnud veel kaamera ette saada). Mulle oli suureks abiks Ruth Sotniku õpetus (video: https://www.youtube.com/watch?v=02_Un14M9ps).

Kanti õmmeldes küll kirusin end, kas oli nüüd seda jama vaja, kuid tehtud sain ja võib asjaga isegi rahule jääda. Kindlasti leidub palju vigu või ebatäpsusi, kuid üldmulje jäi piisavalt hea. Ja piisavalt hea, et olen valmis selle teinegi kord ette võtma. Mul on kasutusel täiesti tavaline Husqvarna õmblusmasin ning töö tegin ära trikotaažiõmbluse ning sik-sakiga. Ja nagu ma juba ütlesin - töö sai tehtud - seega ei ole plaanis endale muid uhkeid masinaid veel nii pea soetada. Muidugi mõne õmblustöö pärast võib mu plaan muutuda.

Ühe uue abimehe ma endale ikkagi soetasin, just lasteriiete õmblemisele mõeldes. Selleks on trukitangid. Kiire otsing Facebooki käsitöö grupis andis mõista, et Prym tangid on head ja need ka kulleriga koju mulle toodi, lisaks värvilisi trukke ja ühed rebasepiltidega ka lisaks, sest need olid lihtsalt imearmsad. Pärast mõningat kaklust tangidega, võib vist öelda, et saime sõpradeks küll. Kui ma lõpuks aru sain, milleks mingi vidin on, siis asi täitsa töötab ja palju lihtsamalt, kui mulle alguses tundus ;).

Lõpetuseks üks õnnelik kutt oma uues kombes ja mõmmikuga (kellest oli juttu eelmises postituses).